Pelle Pohlaku MM-i kommentaar Delfile: Hispaania – Tšiili 0:2. Surra revolutsiooni vältides

Hispaania poolt oleksin oodanud, et nad tulevad teises kohtumises mängima teravamalt ja aktiivsema pressinguga, ent vastuoksa, tekkis mulje, et hispaanlased kaotasid selle mängu enda peas juba enne avavilet. Võrreldes avamänguga olid hispaanlased veel vähem liikuvamad ja kiretud. Mõningad momendid, mis neil esimesel poolajal tekkisid, olid tingitud Tšiili hooletusest.

Kui Tšiili mängu iseloomustas kirg ja emotsionaalsus, siis Hispaania oma nüridus ja tujutus. Sellal, kui Tšiili mängis elu ja surma peale, Hispaania lihtsalt mängis. Mõlemad meeskonnad viljelesid sarnast stiili, ent lõuna-ameeriklased osutusid palju konkreetsemaks ja otsustavamaks, suutes kiirelt üle minna kaitsest rünnakusse. Samal ajal kärises hispaanlaste meeskondlik kaitse pidevalt, andes aimu sellest, et ei olda platsil ühise asja eest väljas.

Teise poolaja alguses muutus Hispaania mäng läbi Koke vahetusest tulemise kiiremaks ja otsustavamaks, aga neil jäi puudu õnnestumisest, mis oleks andnud mängule uue ilme. Busquetsi tühjast väravast mööda löömine võis olla otsustavaks momendiks, peale mida ei uskunud enam ükski punasärkidest, et nad võiksid kaotusseisust välja tulla. Valitsevate maailmameistrite hulgas puudus mängija, kes oleks võtnud vastutuse.

Näib, et läbi teatud nüansside oli Hispaania kahvatu mäng turniiril eeldatav. Mitmed vanemad pallurid olid teinud otsuse loobuda Euroopas mängimisest - Villa on siirdumas USA-sse, enne mida kavatseb pallida pool aastat samade omanikega klubis Austraalias. Jutud liiklevad ka Xavi siirdumisest Katari 8 miljoni eurose aastapalga peale. Arvan, et mängija, kes otsustanud jätta kõrgemail tasemel võistlemine, on ka vaimselt nõrgem.

Minu kui pikaaegse Hispaania koondise toetaja jaoks kaotasid nad aga oma tõsiseltvõetavuse hoopis sellega, et otsustasid sarnaselt korvpallikoondistele kasutama hakata nn kodustatud mängijate teenust – mõtlen siinkohal Costat.

Vicente del Bosque toonitas enne MM-i algust, et Barcelona halb hooaeg ei mõjuta mitte kuidagi koondise mängu. Olime aga tunnistajateks, et Hispaania koondises värvi andvatel Barcelona mängumeestel ei õnnestunud sarnaselt klubihooajale ka rahvuskoondises midagi erilist korda saata.

Näljaseid laua äärde ei lastud, aga täissöönutel puudus huvi toidu vastu. Del Bosque kartis hukkuda revolutsiooni tehes, aga sai surma ka seda vältides.