Juba praeguseks on selge, et Sotši parim individuaalkoht on üle löödud. Toona jäi laeks iluuisutaja Viktor Romanenkovi 24. koht meeste üksiksõidus. Pyeongchangis oli laskesuusataja Johanna Talihärm juba võistluse avapäeval sprindis 22. Nüüd sai ta jälitussõidus kirja veel ka 26. koha. Meenutame, et neli aastat tagasi Sotšis oli eestlaste paremuselt teine individuaalkoht samuti 26. Selle sõitis välja mäesuusataja Warren Cummings Smith slaalomis. See oli toona ka Eesti suusasportlaste parim tulemus.

Eelmisel kümnendil eestlastele au ja kuulsust toonud murdmaasuusatamises oli Sotšis eestlaste parimaks Aivar Rehemaa 40. positsioon 15 km klassikasõidus. Võib mainida, et Pyeongchangis on juba ka seegi tulemus üle löödud. Nimelt oli võistluste teisel päeval Karel Tammjärv 15+15 km suusavahetusega sõidus 32.

Juba teisipäeval läheb seda kohta üle lööma Marko Kilp klassikasprindis. Tammjärve enda sihiks on aga antud tulemusest paremini esineda juba reedel 15 km vabatehnikasõidus.

Seekordsetel mängudel hellitavad eestlased suurimaid lootusi seoses kahevõistluse ja Kristjan Ilvesega. Esimese reaalse pildi Ilvese võimetest saab juba kolmapäeval. Neli aastat tagasi Sotšis jäi tema parimaks 34. koht suure mäe jõuproovil.

***
Pyeongchangis teeb jätkuvalt sportlastele tuska tuul. Kui nii mõnigi on selle ohvriks juba langenud, siis osaliselt tuule süül said norralased juba soomlaste peale pahaseks.

Naiste lumelaua pargisõidus jäi Norra esimesena medalita, kui neljakordne X-Mängude võitja Silje Norendal pidi leppima neljanda kohaga.

Võistluse järel tunnistas Norendal, et ta kartis tuulisel rajal oma elu pärast. Hiljem lisas ta, et tema arvates varastati temalt pronksmedal. Sama arvamust levitasid veel teisedki norralased. Pronksmedali “varastas“ Norralt soomlanna Enni Rukajärvi, kes edestas Nordendali 1,47 silmaga.

***

Norra jäi naiste lumelaua pargisõidus küll medalist ilma, kuid autasude koguarvult on nad jätkuvalt kõige edukam riik. Norral on kolme päevaga koos üheksa medalit. Kuna kuldasid on aga “ainult“ kaks, siis pingereas ollakse teised, kuna Saksamaal on neli ja Hollandil kolm kuldmedalit. Medalite üldarv on Saksamaal ja Hollandil aga seitse.