OLÜMPIAPÄEVIK | Brittide värbamispoliitika tekitab Sildaru trumpalal paksu verd
Kelly Sildaru trumpalal ehk naiste freestyle-suusatamise pargisõidus tehti laupäeval ajalugu, kui 19-aastane Isabel Atkin tõusis esimeseks Suurbritannia sportlaseks, kes suutnud suuskadel võita taliolümpiamängude medali. Võistlusjärgsel pressikonverentsil oli Atkini saavutus üheks suuremaks jututeemaks.
Atkin võis ju teha Suurbritannia spordiajalugu, kuid Suurbritannias temast eriti vaimustuses ei olda. Britid on viimaste aastate jooksul ikka paistnud silma sellega, et üle maailma otsitakse potentsiaalseid spordistaare, kes võiksid hiljem tuua nende riigile au ja kuulsust. Teiste seas kuulub sinna nimekirja ka Atkin.
Olümpiamängude pronksinaine nägi ilmavalgust 1998. aastal USA-s Bostonis. Tema isa on britt ning ema pärit Malaisiast. Terve elu on ta veetnud aga USA-s ja seal ka suusatajaks sirgunud. Alates 14-eluaastast on tema oskusi lihvitud ameeriklaste suusamekas Park Citys.
Ühel hetkel jäi Atkin silma Suurbritannia Suusaliidu pargi- ja rennisõidu programmi eestvedajatele ning nii hakkaski ta võistlustel esindama oma isa sünnimaad. Briti spordiajalugu sai Pyeongchangis nüüd küll tehtud, kuid nagu selgub, siis britid selle medali üle just ülemäära õnnelikud ei ole.
Nimelt häirib neid tõsiasi, et alaliidud värbavad välismaalt sportlasi, et rahvusvahelisel areenil edukamad näida. Atkini puhul tuuakse välja, et ta räägib ja käitub nagu ameeriklane ehk saareriigi elanikud ei saa sellest autasust täit rõõmu tunda. Suurel hulgal näitasid britid oma pahameelt välja sotsiaalmeedias.
Brittide värbamispoliitikat on tunda ka Pyeongchangis. Kui pargisõidu pressikonverentsi üheks teemaks oli Atkini ajalooline saavutus, siis samamoodi tunti elavat huvi kuldmedali võitnud šveitslanna Sarah Höfflini mineviku vastu.
Nimelt on 27-aastane Höfflin elanud pikalt Suurbritannias (vanuses 12 kuni 22 elas ta Tewkesbury väikelinnas) ja räägib inglise keelt briti aksendiga.
Nii olid pressikonverentsil koha sisse võtnud kaks Suurbritannia ajakirjanikku, kes järjekindlalt uurisid, kas Höfflin tunneb end ka britina. Esmalt taheti teada, kas Suurbritannia alaliit on talle nende esindamiseks pakkumise teinud. Seejärel uuriti, kas ta tunneb end ka britina. Järgnes veel mitu sarnast küsimust. Lõpetuseks taheti aga teada, kas Höfflini ema on äkki britt. Värskel olümpiavõitjal ei jäänud selles olukorras muud üle, kui kõikidele küsimustele anda eitavad vastused. “Minu ema ei ole britt. Tunnen end täielikult šveitslasena,“ oli tema lõplik sõnum.
