Meningiidipuhang tõi vaktsiininappuse
Eelmisel aastal domineerisid Venemaal B-rühma haigustekitajad, üle poole tänavu Venemaal diagnoositud meningokokknakkustest on aga A-rühmast. “Praegu meil A+C meningokoki vastu kaitset tekitavat antigeeni pole,” ütles Lorents.
Moskva sanitaar-epidemioloogilise seire keskuse andmetel registreeriti eelmise aasta kümne kuuga 189 meningokokkmeningiidi juhtu, tänavu sama ajaga on aga olnud 273 haigestumisjuhtu. Seega on nakatumine suurenenud 44 protsendi võrra, sealhulgas laste hulgas 60 protsendi ja täiskasvanute hulgas 30 protsendi võrra. 140 haigestunud lapsest on surnud kümme, 133 täiskasvanust aga 14 inimest.
Eesti tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar märkis, et kuna ajukelmepõletiku vastu vaktsineerimist riik ei korralda, tellivad tervishoiuasutused vaktsiini oma vajadusi arvestades.
Tartu Ülikooli kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael kinnitas, et siiani on kõik soovijad vaktsiini saanud.
“Paanikaks ei ole põhjust,” lisas Kuulo Kutsar, kuid soovitas vaktsiini puudumise korral reisist loobuda. Kui seda teha ei saa, tuleks eelkõige Moskvas või Peterburis vältida ühisüritusi kinnises ruumis, sest haigusetekitaja võib piisknakkuse teel levida kuni 1,5 meetri kaugusele.
“Mitte külastada laste ja noorukite kollektiive, sõjaväeosasid, teatreid, kinosid ja ööklubisid,” loetles Kutsar. “Kui vähegi võimalik, mitte kasutada ühistransporti.”
Vene külalistest peaksid loobuma ka Eesti pered, sest haigusekandja ise ei pruugi aktiivset meningiiti põdeda. “Juhul kui tuleb Venemaalt inimene külla ja peres tekib lapsel või täiskasvanul ootamatult palavik, tuleks kohe arsti poole pöörduda,” märkis Kutsar. Kohe peaks arsti juurde minema ka Moskvast tulles, kui reisi järel kõrge palavik tekib.
Seni rühma kaupa haigestumist Moskvas olnud pole. Kutsari kinnitusel pole haigestumine Eestis tänavu suurenenud.
