Kuigi võimalusi ei olnud just eriti palju, oli isegi väheste momentidega väga huvitav mängu vaadata. Põnevust jagus ikkagi terveks mänguks ja vastased väärisid teineteist. Kahe esimese mängu põhjal on mõlemad meeskonnad ka väärt alagrupist edasi saama.

Kui esimesel poolajal väravaid ei löödud, siis teisel poolajal oli Kolumbial kvaliteeti rohkem ja nad suutsid oma olukorrad ära lahendada. Elevantide kaitseliin ei ole just maailma parim ja teise värava näol suutis see ka ühe rumala eksimuse teha, mis tegi Elevantidel ka olukorra raskemaks.

Ega Elevandiluurannik ka 0:2 kaotusseisus oma mängu käima ei saanud, sest kuigi nad suutsid survet avaldada seisis Kolumbia kaitses hästi. Kui värava löönud Gervinho individuaalne meisterlikkus välja jätta, siis mänguliselt ei suudetud väravavõimalust luua.

Kui mängus Jaapaniga tõi pöörde Didier Drogba sekkumine, siis Kolumbia vastu see ei õnnestunud. Kolumbia esimeses väravas oli ta just selles tsoonis, kust ära löödi ning kiirust ja osavust pole ka vanameistril enam niipalju, kui aastaid tagasi. Drogbal oli moment ja võimalus minna üks-ühele, kuid ta jäi hiljaks. Drogbad otsiti pikkade söötudega ja ta pidi olema jätkaja, aga tsenderdused ei olnud temale kõige sobivamad ja nii ründaja silma ei paistnud. Jaapaniga võrreldes oli Kolumbia ka muidugi natuke parem ja lõuna-ameeriklased väärisid võitu, kuigi viik oleks ka olnud õiglane.

Nüüd sõltub kuidas teine mäng Jaapani ja Kreeka vahel kulgeb. Praegu on kõik Kolumbia ja Elevandiluuranniku enda kätes, kas nad saavad edasi või ei, sest mängu üldine pilt oli päris meeldiv.