Loe ja imesta: olümpiamängude 10 kõige uskumatumat juhtumit
Suurimad ebaõnnestujad
Kõige "silmapaistvama" tulemusega läbi aegade said maha Tuneesia viievõistlejad 1960. aastal Rooma olümpial, suutmata teenida ühtegi punkti. Avaalal, ratsutamise takistussõidus kukkusid kõik kolm sportlast hobustelt maha. Püstolilaskmises tulistasid nad kohtunikele ohtlikult lähedale ja said disklafi. Ujumises oleks üks neist äärepealt uppunud. Varasem vehklemiskogemus oli olemas vaid ühel, kes maski peast võtmata kõigi kolme eest võistlustulle asus. Pettus tuli siiski ilmsiks ning meeste tulemused tühistati.
Kuumusest segased krossijooksjad
1924. aasta Pariisi olümpia krossijooks, väljas 40 soojakraadi. Sportlaste suureks õnnetuseks möödus rada veel paksu tossu õhku paisanud tehasest. Briti jooskja Arthur Sewell kaotas igasuguse suunataju ning hakkas vudima vastassuunas. Kui abivalmis ametnik ta õigele poole tagasi suunas, põrkas ta kokku teise võistlejaga ning pidi katkestama. Sergio Aguillaril Hispaaniast jäi võistlus lõpetamata, kuna ta kukkus ja lõi oma pea ära vastu teetähist. Soomlane Heikki Liimatainen astus rajalt kõrvale 30 meetrit enne finišit, olles täielikult veendunud, et ta on juba jooksu lõpetanud.
Paljajalu maratonivõitjaks
Etiooplane Abebe Bikila tuli 1960. aasta Rooma mängude maratoni võitjaks paljajalu joostes, kuna olümpia ametlik jalatsitootja adidas ei suutnud talle sobivaid tosse leida.
Viimane kustutab tuled
Korea kärbeskaalu poksija Byun Jung-Il sai vastase peaga löömise eest kahepunktilise karistuse ning kaotas matši oma vastasele 1:4. Protestiks istus poksija keset ringi maha ega lahkunud sealt enne 67 minuti möödumist, mil saalis tuled kustutati.
Kui tulesid polegi...
1948. aasta Londoni olümpiamängude võistlusgraafik oli halva ilma tõttu pea peale pööratud. Kümnevõistluse viimaseks kaheks alaks oli väljas pimedaks läinud, kuid staadionil puudus valgustus. Lahendus: staadionile toodi autod, mille esitulede valges võistlused lõpuni peeti.
Pardipere ülekäigurada
Austraalia sõudja Henry Pearce pidas oma paadi 1928. aastal Amsterdami mängudel veerandfinaalis kinni, et enda eest läbi lasta sõudekanalile eksinud pardipere. Ta tuli siiski enda veerandfinaali võitjaks ning noppis kulla ka finaalsõidus.
Vaesed linnud
Kuigi moodsatel olümpiamängudel on jahilaskmises kombeks kasutada sihtmärkidena savist "linde" (kettaid), siis 1900. aastal lasti Pariisis elusate lindude pihta. Surma sai rohkem kui 300 lindu, 21 neist saatis teise ilma võitja Leon de Lunden Belgiast.
Konkurentideta olümpiavõitjaks
1908. aasta Londoni olümpia 400 meetri finaali esimene start läks untsu, kuna ameeriklane John Carpenter tegi USA-s legaalse, kuid Suurbritannias keelatud blokeerimismanöövri, takistades britti Wyndham Halswelle'i. Carpenter diskvalifitseeriti ning Halswelle jäi vastamisi ülejäänud kahe finalistiga, kelleks olid samuti ameeriklased William Robins ja John Taylor. Mõlemad keeldusid teist starti tegemast. Halswelle läks seega üksinda rajale ja sörkis end olümpiavõitjaks.
Luksemburgi hümn jäi mängimata
1952. aasta Helsingi olümpia 1500 m jooksu võitja, luksemburglase Josy Bartheli triumf oli niivõrd ootamatu, et Luksemburgi olümpiaametnikud ei võtnud kodust kaasa isegi nooti oma maa hümniga. Barthel astus poodiumile ja ootas. Orkester oli sunnitud improviseerima. Õnnetu olümpiavõitja peitis näo kätesse ning puhkes nutma.
Kaduma läinud maratoonar
1912. aasta Stockholmi olümpiamaratoni katkestas 34 jooksjat. Üks võistleja, portugallane Francisco Lazaro suri võistlusrajal. Päev pärast maratoni avastati finišiprotokolli uurides, et üks sportlane läks jooksu ajal kaduma. Selgus, et jaapanlane Shizo Kanaguri astus kurnatuse tõttu kõrvale ning sattus aeda, kus üks perekond pidas piknikku. Pererahvas jootis jaapanlasele vaarikamahla ja lasi enda juures magada. Mõni tund hiljem, silmad häbi täis, põrutanud ta kellelegi ütlemata rongiga tagasi Stockholmi ja sealt laevaga koju Jaapanisse.
Allikas: Daily Mirror
