Loe end olümpiavormi!
On ju eestlased talialadelt hulganisti medaleid toonud ning kõik see on ka raamatukaante vahele jäädvustatud. Näiteks olümpiateemaliste raamatute abil. On ju eestlased talialadelt hulganisti medaleid toonud ning kõik see on ka raamatukaante vahele jäädvustatud.
Delfi sirvis raamatukaupluse Apollo pakutavat valikut ning leidis mitmeid põnevaid ja rohket pildimaterjali pakkuvaid teoseid sellest, kuidas medaliteni on jõutud ning kes on olnud meie säravaimad tähed enne seda, kui tuntuimateks nimedeks Eesti talispordis said Andrus ja Kristina. Lisaks raamatutele pakume välja ka paar mälumängu, mille abil oma loetuga omandatud teadmised proovile panna.
Suusatamine — Eesti rahvussport
Autor: Tiit Lääne
Suusatamisest, mille edukuses veel kümmekond aastat tagasi kaheldi, on Eestis saanud tõeline rahvusspordiala. Torino olümpiavõitude aastal täitus Eesti suusaspordil 85 tegevusaastat. Kõigest sellest, kes või mis neisse aastatesse mahub, räägibki see raamat. Lisaks põhjalik kronoloogia suusaspordi algusaegadest kuni tänase päevani ja täiuslik statistika, kus kirjas kõik Eesti meistrid, eestlaste esinemised üleliidulistel tippvõistlustel, samuti olümpiamängude ja MM-võistluste medalikolmikud.
Läbimurdjad. Inimesed, kes muutsid Eesti suusasporti
Autor: Tiit Lääne
Maailmanimega suusaperekond Alevtina, Pavel ja Fjodor Koltšinid, noorelt tippu murdnud ja olümpiavõitja kasvatanud Rutt ja Anatoli Šmigun, kahevõistluse olümpiapronks Allar Levandi ning Eesti suusaedu peaarhitekt, treener Mati Alaver. Kõiki neid seob üks ühine tunnusjoon — nad on mõjutanud Eesti suusasporti. Nad on läbimurdjad, kellel paljuski sarnane kujunemine ja sportlikud saavutused läbi eri aegade ja valitsevate olude. Inimesed, kes oma tegudega on tõestanud endale ja kaaslastele, et kõik on meie endi kätes. Piir on seal, kuhu me selle enda jaoks tõmbame. Nii saavad ühiste kaante vahel kokku neli lugu suusaspordi lähiminevikust. Raamat inimestest, keda on läbi elu kannustanud üks eesmärk: armastus suusaspordi vastu.
Jäähoki Eestis ja maailmas
Autorid: Tiit Lääne, Tõnu Tuulas
Jäähoki kui maailma kiireim sportmäng, mida enne Teist maailmasõda Eesti ajalehes kirjeldati koguni kui „mängu surmaga”, ei jäta külmaks ühtegi tõelist spordisõpra. Ka Eestis on seda spordiala harrastatud nüüd juba kaheksakümmend aastat. Raamat jutustab suurtest hetkedest ja säravatest mängijatest maailma ning Eesti senises jäähokiloos, pakkudes uusi fakte, möödunu meenutamist ning olles teenäitajaks neile, kes seda mängu enda jaoks alles avastavad.
Andrus. Vaikiv kangelane
Autor: Aldo Maksimov
Raamat räägib tagasihoidlikust poisist Pärnu Rääma getos, kes kasvas maailma parimaks klassikasuusatajaks. Kas Eesti spordi lähiajaloos on üldse kedagi, kelle karjäär oleks puudutanud meie tärkavat rahvustunnet nõnda pika aja jooksul? Raamat räägib paljude inimeste suu läbi sellest, kui kaua kulus Andrusel selleks, et jõuda esimeste ajakirjanduses märkimist väärivate tulemusteni.
Kristina
Autorid: Jaan Martinson, Kristina Šmigun-Vähi
Võib öelda, et Kristina biograafia on Eestis märgilise tähendusega. Varem pole ükski sportlane rääkinud oma elust, võitudest ja kaotustest, tunnetest ja emotsioonidest nõnda avameelselt ega tõmmanud katet kulissidetaguselt maailmalt nõnda pärani.
Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on oma pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi nende veerandsaja aasta jooksul, mil ta suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju jäänud.
101 Eesti spordilugu
Autor: Tiit Karuks
Eesti spordi 101 sündmust tähtsuse järjekorras kirja panna või ülepea jäägitu erapooletusega välja valida pole võimalik. Kes ütleks, kas Ernst Idla loodud üle-eestiline võimlemisvaimustus oli rohkem või vähem tähtis kui Kristjan Palusalu kaks olümpiakulda? Või malegeenius Paul Kerese kogu maailmas hinnatud härrasmehelik käitumine tähtsam kui tema tööd jäädvustanud Valter Heueri meistrisulg? Kas Heino Lipp tõstis meie rahva pead rohkem punavõimudest aheldatuna või tõstnuks olümpiavõitjana? Kas laitmatu Gerd Kanter on väärtuslikum kui ürgsed hambad-risti-mehed Aavo Pikkuus, Jüri Jaanson ja Erki Nool? Siinne on Tiit Karuksi valik. Igal teisel olnuks oma eelistused ja teine stiil, aga üks on kindel: Karuks on isikupärases stiilis võtnud kokku Eesti Spordi Loo.
Mäng, mis paneb proovile sportlikud faktiteadmised ning loovuse ja meeskonnatöö, on loodud koostöös Eesti Olümpiaakadeemiaga. Mida rohkem mängid, seda suurema hulga sporditeadmisi oma ajusagaratesse salvestad.
Lauamäng: Kes? Kus? Mis?
Olümpiamängude teemaline mälumäng, millesse kuulub 400 erinevat mängukaarti. Iga kaardi peal on toodud vastavate olümpiamängude toimumisaasta ja linn ning esitatud selle kohta üks valikvastustega küsimus. Vastus on kirjutatud kaardi tagaküljele.
