Leibur: Eesti leivad vähki ei tekita
Samas tuleb uuringust välja, et tarbida tuleks rohkem kiudainerikast toitu ehk leiba, teraviljatooteid, juur- ja puuvilju, mis vähendavad eelmainitud toodete tarbimisel võimalikku riski, teatas ETAle AS Leibur juhatuse esimees Ants Promann.
Agentuuri TT teatel sattus leib ohtlike toodete nimekirja seetõttu, et uurimisgrupp leidis mõningate kõrgel temperatuuril küpsetatud leibade krõbedas koorikus suures koguses akrüülamiidi.
Leiburi teatel jälgivad Eesti tuntud leivatootjad väga täpselt tootmisprotsessi, leiba ja saia küpsetatakse ahjudes, kus leiva sisu ei kuumene küpsetamise ajal üle 95 kraadi. Kooriku temperatuur on kõrgem, kuid mitte üle 130 kraadi. Akrüülamiidi tekkimiseks on aga vaja palju kõrgemaid temperatuure. Küpsemisprotsess kestab keskmiselt 30 minutit. Leib oma küpsemisprotsessi ajal sellist temperatuuri kui fritüüris olev kuum õli ei saavuta.
Leiva ja saia tootmisel ei saa kindlasti rääkida mitmekordsest küpsetamisest ja õli korduvast kasutamisest, kinnitas Promann. Seega ei saa rääkida ka sellest tulenevast riskist. Ka nimetatud uuringust selgub, et teraviljatooted kõrvuti puu- ja köögiviljadega on kasulikud ja neid tuleks rohkem tarbida, lisas Promann.
Stockholmi Ülikooli informatsiooniosakonna teatel võib avastus kaasa tuua tõsiseid tagajärgi toiduainete tootmises ja tarbimises. Eriti kõrge akrüülamiidi sisaldus registreeriti kartulikrõpsudes ja friikartulites, riskitsooni kuuluvad ka riisi-, leiva- ja saiatooted, teatas Stockholmi ülikooli teadlasterühm, mida juhendab dotsent Margareta Törnqvist. Pisut vähem ohtlikud on küpsised ja koogid.
Ka kõrgel temperatuuril küpsetatud hamburgerikotlet sisaldab rohkelt akrüülamiidi. Rootsi toiduaineameti pressikonverentsil märgiti, et akrüülamiidi leidub praetud, ahjus küpsetatud ning frititud, kuid mitte keedetud toidus.
Kui katsetes loomadega on akrüülamiidi vähkitekitav toime kinnitust leidnud, pole sama toime inimeste puhul veel tõestatud. Teadlased ei välista, et akrüülamiid võib inimkehas ka loomulikult tekkida. Svenska Dagbladeti andmetel põhjustab akrüülamiid Rootsis aastas paarsada vähijuhtu. Aine levib terves kehas ning seda ei saa seostada mõne kindla vähivormiga.
Normaalkaalus inimene tarbib päevas 35-40 mikrogrammi akrüülamiidi.
Törnqvisti selgitusel sisaldab vaid pool grammi kartulikrõpse või kaks grammi friikartuleid akrüülamiidi 1 mikrogrammi jagu ehk sama palju nagu rahvusvahelised tervishoiunormid näevad ülempiirina ette inimese päevase joogiveekoguse kohta, vahendas TT.
Akrüülamiidi teket pole karta kartulite ja teiste toiduainete keetmisel, sest selle käigus ei tõuse temperatuur üle 100 kraadi. Kuid toiduõliga praadimisel ning eriti friikartulite ja krõpsude valmistamisel tõuseb temperatuur väga kõrgele.
Kuumuses lagunevad õlis sisalduvad väga reaktsioonivõimelised küllastumata rasvhapped, aga samuti ka toiduainetes sisalduvad aminorühmi kätkevad ühendid, sisuliselt on tegemist rasvade ja valkude lagunemisega.
Nende kahe laguproduktide ühinemisel võibki tekkida akrüülamiid ning see oht on seda tõenäolisem, mida ebakvaliteetsem või kasutatum on toiduõli. Seejuures mängib lisaks süsivesikutele rolli ka lämmastik.
Avastuse teinud professor Margareta Törnqvisti juhitav teadlasterühm uurib nn genotoksilisi aineid, mis organismi sattudes reageerivad DNAga.
Avastuse jälile jõudsid teadlased siis, kui uurisid Lõuna-Rootsis tunneliehitamisel juhtunud keemiaõnnetuses kannatanud inimesi. Nad avastasid, et akrüülamiidi leidus ohtralt ka nende inimeste veres, kes teadaolevalt ei olnud selle ainega kokku puutunud.
Akrüülamiidi sisaldub rohkesti suitsetajate veres ning see fakt viis teadlased mõttele tema tekkest orgaanilise aine kuumutamisel.
Törnqvisti sõnul saab 30 protsenti inimestest oma elu jooksul vähi, kuid vaid vähestel juhtudel on täpselt teada selle haiguse põhjus. Akrüülamiidi avastamine küpsetatud toiduainetest võib olla paljude vähijuhtumite selgituseks.
