Seda teekonda ei võetud ette enam ratastel, vaid istuti autosse. Ekspeditsiooni tiimist maha jäänud meeste mõtetest Tallinnast Pariisi väntamise kohta saate aimu allolevast intervjuust.

Milline on teie arvamus sellise ekspeditsiooni kohta?
Hannes: “Uskumatu lugu ikka. Sellepärast me ka Riiani sõitsime, et päris hästi ei uskunud, kas siit ikka laeva peale minek toimub. Pidime kindlad olema, et minnakse laevale, mitte ei toimu kolm nädalat Riias pummeldamine.”
Allan: “Jah, me arvasime, et siin on muidu mingi petukaup.”

Nii et te ootate ära, kuni ratturid lähevad laeva peale, ja arvate, et Rootsist edasi sõidavad mehed ikka ratastega?
Kalev: “Pole kindel, et me Rootsi kontrollima ei lähe. Kontroll peab olema.”
Allan: “Ja võimalik, et isegi kusagil mujal tuleb kontroll.”

Aga kas teil endal on hea meel, et saate nüüd Eestisse naasta, või jääb kripeldama ekspeditsiooni poolelijätmine?
Hannes: “Pigem jääb ikka kripeldama, hea meelega tuleks kaasa.”
Allan: “Väga vahva üritus!”

Mis teile selle ürituse juures kõige vahvam tundub?
Hannes: “Natukene kreisi ettevõtmine, selline kiiksuga asi.”
Kalev: “Õhtune tegevus on parim osa.”

Õhtusest tegevusest rääkides, kuidas olete taastunud kahe etapi vahel?
Kalev: “Sellest ei tahaks pikemalt rääkida.”
Allan: “Taastumisprotsess on salajane, sellepärast me ei saa seda öelda, muidu teised taastuvad liiga hästi.”
Hannes: “Meil on oma nipid…Indrek Teras võib nendest nippidest täpsemalt rääkida.”