Päev läks sama ebaõnnestunult edasi, sest murdmaarajal oli ikka väga raske ning vahepeal oli tõesti selline tunne, et trennis sõidan ka kiiremini. Igatahes koht 63 ja ikka korralik pettumus. Õnneks ei lasknud ennast sellest väga segada, kuna järgmine päev oli uus võistlus suurelt mäelt ja võimalus teha vigade parandus.

Pühapäeval oli tuul maha rahunenud, see eest tuli aga lund kotiga. Õnneks hoiti hoovõturada lumest puhtana ja hüppamist see ei seganud. Hüpped olid suuremalt mäelt paremad, ainuke probleem oli jälle hüppeotsa tabamisega. Sedapuhku siis tõukasin vähe hilja. Igatahes kvalifikatsioonist pääsesin 125,5-meetrise hüppega 11-ndana edasi ja võistlushüppel maandusin 123 meetri peal, mis andis enne murdmaarajale minekut 15. koha. Peale hüpet jäi vähe kripeldama, kuna ei suutnud teha päris oma ära ja väärtuslikud sekundid läksid hüppemäel kaduma.

Murdmaarajal oli minek palju parem ja poole distantsi peal olin langenud ainult mõned kohad. Saatuslikuks sai järjekordselt kolmas ring, kus läks päris raskeks ja andsin tempos järgi ning langesin päris palju kohti tahapoole. Viimaseks ringiks taastusin väheke ära ja suutsin lõpuni korralikult sõita. Finišiprotokolli jäi 37. koht, mis on ühtlasi parim MK-koht, kuigi see rahuloluks ei andnud mingit põhjust. Vähemalt sain kinnitust sellele, et punktikoht on lähedal ja lootust järgmisel võistlusel sinna jõuda on täiesti reaalne.

Peale võistlusi oleme saanud rahulikult treenida ja juba homme varahommikul asume Ramsau poole teele, kus on uus võimalus ennast proovile panna ja loodetavasti saab seal juba enda sooritustega rahule jääda.