Janno Kivisild: horvaadid sõid iirlased ära
Horvaatia tundus enesekindlam, ka väljaütlemistes. Kui Slaven Bilic teatas, et Iirimaast tehti korralik analüüs, leidis, et nende mäng on lihtne lugeda, üllatusi ees ei oota ja ta ei näe põhjust, miks tema meeskond ei võiks parem olla, siis väljakul tehtu näitas, et kindluseks oli ka põhjust. Iirimaa konservatiivsus tehti pihuks ja põrmuks.
Võib öelda, et Horvaatia ei olnud juba 3. minutil sündinud Mario Mandzukici tabamuseks valmis. Kindlasti oli Bilicil plaan mängurütmi ja –kulgu kontrollida. Giovanni Trapattoni Iirimaa on väga distsiplineeritud ja oskuslik kaitsetöös, mis tihti tähendab, et kaheksa mängijaga ollakse sügaval trahvikasti ees. Liinide kompaktsusega üritatakse pall kätte saada ja üles jäetud ründajate kaudu kontrarünnakuid alustada.
Eile langesid alla nii neli kaitsjat kui neli poolkaitsjat. Nende hulgas ka Aiden McGeady, kes muidu musta tööd teha ei armasta. Teineteist hästi tunnetav duo Robbie Keane ja Kevin Doyle pidanuks andma kontravõimaluse, kuid nemad koos McGeadyga neutraliseeriti täielikult.
Avaväravaks polnud Horvaatia valmis selles mõttes, et tulemusena lõpetati oma planeeritud mängu mängimine ja Iirimaa hakkas minut minuti järel tagasi tulema. Mäng liikus keskele ja sealt edasi Horvaatia väljakupoolele. Alguses midagi ohtlikku ei tekitatud, kuid edenedes võideti järjest karistuslööke. Pidades silmas, et valiksarja 15 kollist 10 lõi Iirimaa standarditest, siis on see võimas relv.
Samas, kui jätta välja viimased viis minutit, siis pärast Iirimaa väravat kontrollis mängu taas Horvaatia. Nende rünnak polnud ehk nii mobiilne, kui headel aegadel ja iirlased hoidsid mängujuht Luka Modricit hästi ohjes, kuid kaks ründajat tõid kastanid tulest välja. Horvaatia masinat ei löönud rütmist välja ka see, et Modricilt võeti keskväljal ruum ja ta pidi tulema alla palli küsima.
Ka oli Horvaatia väga võimas. Pead olema enesekindel, et minna Iirimaa vastu nende oma relvaga ehk tsenderduste mängimisega kasti. Paljud riigid sööks Iirimaa kaitseliin lihtsalt ära, aga horvaadid olid veelgi võimsamad. Ja kui avapoolaja lõpus löödi 2:1, siis pausilt tuldi tagasi vigadest õppinuna, mängiti positsioonirünnakut, tõsteti rünnakutempot ja Iirimaal ei tekkinud šanssigi. Horvaatia tugevust näitas seegi, et ründav kolmik Keane, Doyle ja McGeady vahetati välja.
