Haiguste haripunkt käes

Möödunud nädalal registreeriti Eestis 6128 uut ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunut, mis on suurim arv nii tänavusel aastal kui möödunud aastate arvestuses.

Tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Agnes Jürgensi sõnul hakkab ülemiste hingamisteede viiruste levik lähenema kõrgpunktile, mis tavaliselt on jaanuaris.

Jürgens lisas, et ilmselt on kahe eeloleva nädala jooksul haigestujaid samuti palju, kuid ametlikud numbrid tulevad väiksemad, kuna paljud inimesed ei lähe lühema töönädala või vabade päevade tõttu arsti juurde. Seega selgub viiruse leviku tegelik suurus alles jaanuaris.

Jürgens pani inimestele südamele, et kel end vähegi kehvemini tundes on võimalik koju jääda, tehku seda. Eriti tuleks viiruse leviku puhul hoiduda suurematest rahvaüritustest, nagu näiteks jõulupeod.

Ülemöödunud nädalal registreeriti Eestis 5834 ning nädal varem 4903 ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunut.

Mullu oli detsembri kolmandal nädalal haigestunuid 5098 ja tunamullu 4631.

Jürgensi sõnul on võrreldes ülemöödunud nädalaga kasvanud möödunud nädalal haigestunute arv enamasti igal pool üle Eesti, vähenenud on vaid Tallinnas.

2875 eelmisel nädalal registreeritud 6128 haigest olid lapsed. Haiglasse sattus kokku kümme last, neist seitse Tallinnas.

Grippi on diagnoositud möödunud nädalal 52 korral, kuigi laboratoorselt pole grippi tänavu Eestis registreeritud. Jürgensi sõnul diagnoositi grippi möödunud nädalal peamiselt Ida-Virumaal, kuid samas pole sealt tervisekaitse viroloogialaborisse testimiseks saadetud ühtki potentsiaalse gripi proovi.

Küll on grippi registreeritud Venemaal, Soomes, Iirimaal, Suurbritannias, Norras, Portugalis, Šotimaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Lätis, Ameerikas, Hongkongis, Hiinas, Taiwanis ja Koreas.

Eriti ohtlikuks peetakse A-struktuuriga gripiviirust Fujian, mis Soome ajakirjanduse andmeil on põhjustanud surmajuhtumeid laste seas Norras, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Suurbritannias.

Eestis on peamisel levinud paragripp ja RS-viirus.

Valusa kurguga, nohu ning haukuva köhaga algav paragripp, mille vastu pole eriravimeid, ei möödu nädalaga, vaid vaevab põdejat kauem.

RS-viiruse sümptomiks on tugev, kohati astmaatiliste nähtustega köha.

Gripile on iseloomulik kohe alguses kõrge palavik ning lihasevalu. Gripp võib tüsistustena tuua kaasa kopsupõletiku, neeruvaagna põletiku või krooniliste haiguste ägenemise.