Haigust kandvate puukide oht suureneb

Puukidega edasi antavatesse haigustesse nakatunute arv võib lähiajal suureneda, kuna haigust kandvate puukide osakaal on suurenenud.

Kui mõne aasta eest kandis haigust edasi vaid üks puuk sajast, siis praegu on haigusekandja pea iga kahekümnes puuk, kirjutas Eesti Päevaleht.

Neljapäevase seisuga oli tervisekaitseinspektsiooni andmetel puukentsefaliiti nakatunud 51 ja puukborrelioosi 136 inimest.

Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul sõltub nakatunud puukide arv nende bioloogilisest aktiivsusest.

“Nende arvukus ja seetõttu ka haiguste esinemissagedus on tsükliline, iga tsükkel kestab neli-viis aastat,” ütles Kutsar. “Praegu pole haigestumine kuigi sage, aga mõne aasta pärast see tase tõenäoliselt tõuseb.”

Kõige rohkem on entsefaliiti nakatunud puuke Saaremaal ja Ida-Virumaal, borrelioosi võib kõige tõenäolisemalt saada ka Pärnumaalt ja Narva ümbrusest. Ehkki inimesed lasevad end üha enam vaktsineerida, ei pööra Kutsari sõnul just riskipiirkondade elanikud puugiohule piisavalt tähelepanu.

“Need, kes nendes piirkondades puhkamas käivad, on ohust tavaliselt teadlikud. Vähem teadlikud on aga seal elavad inimesed,” lausus ta. “Isegi koduõuest on inimesed küllalt palju nakatunud puuke saanud, ka linna haljasaladelt on neid üles korjatud.”

Puugid on kõige aktiivsemad just juunis-juulis ja tavaliselt ka augustis. Tõsist haigestumist ja raskemal juhul ka surma toova puukentsefaliidi vastu tuleks Kutsari sõnul ennast kindlasti vaktsineerida C= vaktsiin tagab 95-protsendilise kaitse haiguse vastu. “Need, kes mõtlevad sel suvel loodusesse minna, peaksid ennast igal juhul kohe vaktsineerima. Praegu pole veel hilja,” kinnitas ta.

Kui loodusesse vaktsineerimata minna, tuleks kindlasti oma keha hiljem üle vaadata. “Kohe pärast põllult või heinamaalt tulekut tuleks ennast üle kontrollida, riided seljast võtta ja neid hoolikalt kloppida, et sinna kinni jäänud puugid ära kukuksid,” lausus Kutsar.