Haiglate liitumine patsiendile kahjulik
Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Meelis Roosimägi ütles, et tema arvates ei toimu mingit liitmist. “Kahe nii suure raviasutuse ühendamisel peame kaaluma, mida see annab patsiendile,” ütles Roosimägi. “Osutatava teenuse maht sõltub nagunii haigekassa võimalustest, seetõttu ravi kättesaadavuses või järjekordade lühendamises olulist kasu ei teki.”
Liitumise peamiseks tingimuseks on personali potentsiaali täielik ärakasutamine, mis teenib patsientide huve, lausus Roosimägi.
Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimehe Peep Põdderi hinnangul patsiendid aga kaotaksid liitmisest, kuna kaoks konkurents tipptasemel tervishoiuteenuste osutajate vahel.
Arengukava töötas välja Rootsi firma Stockholm Care AB. Kuigi varem on ajakirjanduses võimalike liitujatena mainitud Põhja-Eesti Regionaalhaiglat, Tallinna lastehaiglat ja Ida-Tallinna keskhaiglat, pole arengukava Eesti-poolse koordinaatori, raviasutuse Medicum peaarsti Kalev Karu sõnul see võimalus tööst läbi jooksnud.
Karu hinnangul on Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla liitmisel mõtet ainult juhul, kui tekkiva asutuse jaoks ehitatakse üks ja uus hoone praeguste kümnete, sageli kehvas seisus olevate korpuste asemel.
Karu lisas, et arendustöö perspektiive silmas pidades sünniks võimas raviasutus kahe Tallinnale kuuluva keskhaigla ja PERH-i liitmisel. “Nii saaksime väga hea üksuse,” kostis ta.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatusse ja Tallinna linnavolikokku kuuluva Jaak Tälli nägemuse kohaselt võiks tekkida kõrgema etapi arstiabi osutavate haiglate võrgustik, mis toimiks ühtsetel põhimõtetel, ent haiglad asuksid füüsiliselt eraldi.
“Linnal ei tohiks olla erinevas alluvuses haiglaid ja kõige efektiivsem oleks, kui nii munitsipaal- kui riigihaiglad kuuluksid ühise katuseorganisatsiooni alla,” selgitas Tälli.
