Gunnar Pressi olümpiablogi: Medal läheb Mägile. Kas ta läheb vastu?
Rasmus Mägi saabus Eesti meestetabelisse 2008, 16-aastasena – aeg 57,64 andis 14. koha. Pisut eespool seisis kaks kevadet varem sündinud Jaak-Heinrich Jagor (57,18), juhtis Aarne Nirk (51,20). Aasta hiljem tõusis Mägi viiendaks (54,38), siis teiseks (52,79) ja loogilise jätkuna 2011. aastal 50,14-ga tabelijuhiks. Teda treenivad ema-isa Anne ja Taivo Mägi polnud sündmusi forsseerinud, areng jätkus.
2012 püstitas Rasmus Mägi Eesti rekordi 49,54, ajalukku läks Marek Helinurme 27 aastat varem joostud 49,86. EM lõppes Mägile viienda kohaga. 2013 – esmalt Bellinzones 49,51 ja siis Tamperes kuni 23-aastaste EM-pronksi andnud 49,19. 2014 – Ostravas 48,87, Tallinnas Eesti meistrivõistlustel 48,77 ja Zürichis EM-i poolfinaalis 48,54. EM-finaal kulges küll üle kivide ja kändude, kuid 49,06 andis Šveitsi koondislase Kariem Husseini järel hõbeda ja see omakorda tagas Eesti aasta parima meessportlase nimetuse. Eelmisel aastal jäi rekord püsima, kuid 48,65 hoidis suurtest medalivõistlustest priil aastal taset.
Samas oli koduseks konkurendiks kerkinud Jaak-Heinrich Jagor, vahepeal kaunis kaugele maha jäänud ja end kahe tõkkejooksu vahel jaganud mees. Koos treenerite Kersti ja Mehis Viruga otsustas Jagor sügisel 2013, et edaspidi keskendub 400-le. Eesti meistrivõistlustel 2014 kärpis ta isiklikust tippmargist kaks sekundit, 50,69 tõi hõbeda ja EM-koha. Mulluse hõbeda vormistas Jagor juba 49,37-ga, järgnes MM-start ja ka olümpiapilet oli tagatud.
Nii valmistus Rio-aastaks juba kaks Eesti 400 m tõkkejooksjat. Et Eestit esindab olümpia ühel staadionijooksualal kaks sportlast, on midagi päris uut.
Kummati pole Mägi tänavu saanud paremat 49,04-st. Seegi tulemus vääris eurotabelis nii kõrget kohta, et sportlane pääses Amsterdami EM-il otse poolfinaali. Jagor jõudis sinna läbi eeljooksu. Poolfinaalis küündis Jagor üsna oma lae lähedale (49,65) ja kuulis kiidusõnu. Mägi jõudis oodatud rütmis lõpusirgele, kuid läbis selle kas hooletult või väsinult ning 49,50 tähendas EM-i lõpetamist. Näiteks Märt Roosna pani EPL-is Mägile esituse eest kahe – nagu kogenud koolmeister, kes ei hinda oivikut ja kõurikut ühe margapuuga. Vaatlejad olid seda meelt, et äpardus, karistus ja õpetus saabusid õigel ajal, enne olümpiat. Aga seda, kas Mägi ikka oli Amsterdamis medalivormis, ei julge keegi öelda. Mägide tiim ise pakub siiski välja hooletust, mida endale enam lubada ei tohi.
Ajakirjanike mõistmatuse, isegi kerge meelepaha teenis Mägi nii, et loobus EM-il 4x400 m jooksust. Oodati, et pärast ebaõnnestunud põhiala läheb ta teistele appi.
Pärast EM-i jäi Mägi kõrvale kodustest meistrivõistlustest ja Jagor võitis.
* * *
Maailma 2016. aasta edetabelit juhib ameeriklane Johnny Dutch 48,10-ga. Teades, et Kevin Youngi maailmarekord on 46,78 (1992) ja et üksnes Edwin Moses jooksis aastatel 1976-1988 alla 48 sekundi 45 võistlusel, tuleb õlgu kehitada. Ent Dutch jäi USA katsevõistlustel viiendaks ning tal pole Riosse asja! Olümplaste edetabelit juhib ameeriklastest kogenuim, kahekordne maailmameister ja 2008. aasta olümpiahõbe Kerron Clement 48,40-ga. Kuidagi ei saa meenutamata jätta, et britt David Hemery võitis juba 1968. aastal Mexicos 48,1-ga. Ainsal korral, kui olümpiakuld pärast Hemeryt kehvema tulemuse eest välja anti, polnud maailma parimaid kohal. Moskvas 1980 lõpetas võidukas idasakslane Volker Beck 48,70-ga, Moses aga ületas samal suvel lõpujoone 47,13 ja läänesakslane Harald Schmid 48,05-ga.
Mullu maailmameistriks tulnud Nicholas Kiplagat Bett on pärast seda, kui dopingukütid keenialaste toidulauda ja ravimiarsenali lähemalt uurima asusid, 49,31-le taandunud. Euroopa meistriks tuli finaaliajaga 48,98 Yasmani Copello Escobar, kelle türklased Kuubalt hankisid.
Mis muud, kui võib lisada – et tänavusest parimast olümpiaeelsest 400 m tõkkejooksu tulemusest üle käia, peab 24-aastane tartlane Rasmus Mägi kärpima isiklikust tippajast vaid 15 sajandiksekundit. Näis siis, kuhu teised jõuavad.
