Gunnar Pressi olümpiablogi: Imeline ala ja imeline Balta
Naiste kaugushüppe kõigi aegade tabelist paistab, nagu elanuks mõnekümne aasta eest planeedil kuidagi hoopis teiste võimetega inimesed. Okei, naiste jõualad läksid vahepeal hoopist käest, igaüks nägi, mis seal toimub, kes mil häälel karjub. Kuid staadionide hüppesektorites liikusid sulnid sihvakad pikad piigad. Ka nende tulemused, tundus tookord, ei ehmatanud kedagi.
Olen teinud pika intervjuu sakslanna Heike Drechsleriga. Väga kena vallatu naeratusega inimene, meenutas hea sõnaga Kadrioru staadioni kastaneid ja meie rahvast, ning ütles, et sellistes oludes maailmarekordi 7.45-ni viimine oli puhas lust.
Maailmarekordist jäi Drechsler peagi taas ilma, sest venelanna Galina Tšistjakova lendas 7.52-ni. Tulemustest 7.30 ja 7.50 vahel sai selle aja tippude elunorm. Tšistjakova, ameeriklanna Jackie Joyner-Kersee, Drechsler, Anisoara Cusmir-Stanciu. Nii nad reastuvad tänaseski tabelis, meie aastatuhandet riivamata.
* * *
Siis pääsesid Marion Jonesi ja Tatjana Kotova dopingujamad puurist lahti, kasvasid üle igasuguste piiride. Avanesid dopingulaborite uksed ja teabed. Ega ju Kotova pressile teab mis atraktiivne saak olnud. Kuid suuratraktsiooniks kuulutatud ja kamaluga igasugust karda korjanud Marion Jonesi erinevaid kuulsaid elukaaslasi mõisteti kohati ikka kohtulikult süüdi!
* * *
Kiitsuke Ksenija Balta, kes dopingupuhastuse aegu õhukeses särgijupatsis TV 10 Olümpiastardi hoovõturajal lõdises, hakkas sellest ise veel teadmata oma võimalust saama!
* * *
Ja maailm sai uue kuue. Tippkaugushüpe – aga sammud olid neil noortel naistel ju ikka ilusad! – liikus kunagisi rekordeid ohustmata uuesti oma teed. Üks ajastu oli ehk läbi saanud.
* * *
Meile selle jama lõpp sobis: Ksenija Balta teenis 2009. aasta sisekergejõustiku EM-il Torinos 6.87-ga kulla.
Kaugushüppemaailm on enam-vähem “buumieelne” endine tagasi. Ameeriklane Brittney Reese juhib 7.32-ga kindlalt tabelit ja tahab Rios teist kulda võita. Äsjasel Amsterdami EM-il tuli Ksenija Balta neljandaks, seitse meetrit jäi sihile – ja sellega võib jälle isegi olümpiamedali saada.
Ksenija Baltast on hea meel, ta on need vigastusepausid nii kindlal meelel üle elanud. Iga tänavune võistlus on mingit rõõmu toonud. Äkki ootab seal silmapiiril veel midagi!
* * *
Mõnel puhul on ju see enese võitmine koos armastatud inimesega ehk medalimetallist tähtsam. Tee on sageli olulisem, kui see, mis lõpus ootab. Hea on koos minna, alistumata. Siinkirjutaja silmis on Ksenija Balta ja Andrei Nazarov läbinud Rio tulemusest sõltumata kauni raja.
On pakutud, et Rio medaleid jagatakse seitsme meetri taga. Vaat kui palju unistusi võib ühe hüppega täituda! Ja hooaeg on üsna kombes nii või naa! Ära nuta, Ksenija, see on elu, mida oled hästi elanud” Edasi!
