Oktoobris amputeeriti Oleg Levtšenkol Viljandi haiglas vasak jalg, sest veresooned olid ummistunud ja jalg tegi kohutavat valu.

2001. aastal oli mehel amputeeritud parem jalg ning sellest ajast oli ta kandnud ortopeediafirmas Gadox valmistatud proteesi, kirjutas Postimees.

Kui ta kolm nädalat pärast jala amputeerimist Tartusse taastusraviosakonda viidi, hakkas ta seal esmalt täispuhutava pumpproteesiga käima õppima. Seejärel tulid firma esindajad proteesimõõtu võtma.

“Nad ei tutvustanud end, ma arvasin, et nad on Gadoxist,” rääkis mees. Kui ta samal õhtupoolikul kuulis, et tegelikult võttis mõõdu hoopis teine firma, Ortopeediakeskus, helistas ta sinna ning teatas, et ei soovi neilt proteesi tellida.

Mõni päev hiljem sai vahepeal haiglast koju saanud Levtšenko kõne Ortopeediakeskusest, et protees on valmis ning firma esindajad tulevad seda üle andma.

Levtšenko väitel jäi ta ka kodus endale kindlaks ning ütles proteesitoojatele, et ei soovi seda ja et oli ju palunud kunstjala valmistamise lõpetada. Vastuseks kuulis mees, et kui ta loobub proteesi vastuvõtmisest, peab ta selle hinna — 10.600 krooni — ise kinni maksma.

Nii jäi talle paindumatu jalalabaga protees, mis pealekauba oli sentimeetri võrra lühem. Kõndida Levtšenko sellega ei suutnud ning kuna köndist olid alles äsja niidid välja võetud, surus uus protees haavad lahti.

Tekkis mädanik ning könt paistetas üles. 15. novembril viis Levtšenko proteesi Tartusse Ortopeediakeskusse tagasi ja pöördus samal päeval kirja teel haigekassasse.

Sealt tuli vastus, et kuna haigekassas on paber, milles Levtšenko kinnitab oma allkirjaga proteesi kättesaamist ja sellega rahul olemist, maksis haigekassa Ortopeediakeskusele proteesi valmistamise kinni.

Vastavalt sotsiaalministri määrusele on haigekassal kohustus maksta kinni esmane protees kuue kuu jooksul pärast operatsiooni.

Viljandi maavalitsuse puuetega inimeste kaitse spetsialist Gert Elmaste ütles, et maavalitsus püüab paari kuuga leida raha ning Levtšenko saab lõpuks sobiva proteesi.