Euroopa koondiste väljalangemine alagrupiturniiril kingib jalgpalli MM-ile uue mõõtme
Ehkki Saksamaa, Holland, Prantsusmaa ja Belgia hoiavad Vana Maailma lootusi veel elus (Itaalia peab võitma Uruguay messiast, et edasi pääseda...ja imeline Luis Suarez vajab vaid ühte võimalust skoorimiseks), tuleb tunnistada, et seekordne MM on möödunud Lõuna-Ameerika ja Aafrika koondiste õnnetähe all. Lisan siia patta ka turniiri kõige meeldivama üllatuse serveerinud Costa Rica.
Enne MM-turniiri algust pakkusin koos Soccerneti poistega välja, et Brasiilia ja Argentiina selgitavad välja uue maailmameistri. Tõsi, üksi protestisin mõnda aega vastu, et Brasiilia peab esmalt võitma Uruguay koondist, kelle kohal hõljub vähemalt siinkirjutaja hinnangul võidupaiste halo. Seega, ainult meeldiv on tunnistada järjestikku Euroopa koondiste ja suurimate staaride väljaminekut MM-turniiril juba alagrupiturniiril.
Miks? Ikka vahelduse pärast. Kaua võib vaadata (see on ühe mehe hinnang) surmani venivat tiki-taka koondist triumfeerimas? Millal küll lõppevad Inglise meedia naeruväärsed võiduootused? Miks ei võiks poolfinaalis olla suurest valikust Uruguay, üks Aafrika koondis ja näiteks USA? Esimest korda tunnen reaalset šanssi, et hea õnne korral võib unistus teoks saada.
Tänavune turniir kütab kirgi ka inimeste seas, kes jäävad muidu ehk jalgpallist kaugele. Hispaania koondise langus, Costa Rica vägiteod ja eelmainitud Suarezi väravad Inglismaale on pannud spordikauged tuttavad kihama - mis küll ometi toimub spordimaailmas? Tulemusi on uskumatult raske ette ennustada. Favoriitide järjestikune väljalangemine on naelutanud eestlased teleri ette.
MM-i lõpuni on veel mitu nädalat, kuid juba praegu võib nende erakordsust võrrelda 2002. aasta finaalturniiriga Lõuna-Koreas: Ronaldo ja Rivaldo kirjutasid end ajalukku, TÜRGI pääses poolfinaali (ja kui Rivaldo poleks naeruväärselt nurgalipu ääres kukkunud, ehk isegi finaali) ning Saksamaa väravavaht Oliver Kahn näitas, et jalgpallurite edevad soengud on ülehinnatud. Raio Piiroja võib nõustuda.
Juba täna selgub, mis saab Horvaatiast, kes pole sugugi nõrk Euroopa koondis. Lootes näha vaheldust Euroopa-sisestele finaalidele, ütlen vaid: "Edasi, Mehhiko!".
