Pole mingit mõtet hakata vaagima ja kaaluma EM-ile välja murdnud tiimide võiduvõimalusi ja kes on suuremad favoriidid ning millised mehed „lammutama“ hakkavad ja kes läbi põlevad. Pealegi – Eestit ka ju mängimas pole.

Seevastu tuleb hoopis tahapoole vaadata ja natuke mälu värskendada, peatuda mõnel põneval faktil ja ajaloo verstapostil, kus muuhulgas on „käsi sees“ nii mõnelgi Eesti korvpalluril.

Sest on teada-tuntud fakt, et vanasti oli palliplats siledam, pall ümmargusem ja püsis paremini käes. Kusjuures ilma irooniata, sest enne seda turniiri pole mitme koondise mängijad absoluutselt rahul spetsiaalselt EM-iks valmistatud Molteni-firma mänguvahendiga. Suurtele bossidele kirjutati koguni ühine pöördumine, aga vaevalt, et neid palle vahetama hakatakse.

Nüüd siis peotäis põnevaid fakte:

  • 1939. aasta EM-i kõige resultatiivsem mängija oli Eesti koondislane Heino Veskila, kes seitsme kohtumisega viskas 116 punkti. Sama mees võistles muuseas ka 1936. aasta Berliini suveolümpial, kus püstitas kõrgushüppes Eesti rekordi 1.85.
  • 1947. aasta EM-i kõige paremaks mängijaks valiti meie Joann Lõssov. EM-kulla võitis sel aastal ka Ilmar Kullam.
  • Läbi aegade on lisaks Lõssovile ja Kullamile Eesti korvpalluritest EM-kulla võitnud veel Heino Kruus, Mart Laga, Jaak Lipso, Tõnno Lepmets, Priit Tomson, Anatoli Krikun, Aleksei Tammiste ja Heino Enden.
  • 1939. aasta EM-il suutis Soome kohtumises Eesti vastu visata vaid ühe (!) punkti.
  • Eurobasketi ajaloo kõige vanem platsil käinud mängija on Margus Metstak, kes 2001. aasta EM-il oli 40-aastane.
  • Kõige nooremana, 16-aastasena, on EM-il mänginud rumeenlane Constantin Popu ja seda aastal 1987.
  • EM-ide kõige pikem mees on olnud Montenegro hiiglane Slavko Vranes (230 cm) ja kõige lühem portugallane Mario Gil Andrade Fernandes (174 cm).
  • Väga omapärane oli 1947. aasta EM-turniir, mis toimus hoopistükkis Egiptuses, osales üleüldse ainult seitse riiki ja nendest kolm polnud Euroopast – lisaks Egiptusele ka Süüria ja Liibanon. Väljakuperemehed ka võitsid selle turniiri, alistades finaalis Prantsusmaa.
  • Naabreid tuleb ka ikka hea sõnaga meeles pidada – esimese EM-i 1935. aastal võitis Läti ja kaks järgmist Leedu. Pärast taasiseseisvumist jõudsid leedulased kullani ka 2003. aastal.
  • Kõige lõppu ka algavast tšempionaadist, sest väga suure tõenäosusega tõuseb üks mees läbi aegade EM-finaalturniiride suurimaks korvikütiks. Selleks on Hispaania gigant Pau Gasol, kellel on hetkel koos 1044 punkti. Tema ees on veel vaid Dirk Nowitzki 1051 ja Tony Parker 1104 punktiga. Seega – kui nüüd midagi hullu ei juhtu, on Pasol, ütleme vähemalt kolme mänguga prantslasest möödas.


Vaata korvpalli EM-finaalturniiri kohtumisi Viasat Sport Balticust ja Viaplay’st 31. augustist 17. septembrini.