Eestlased põevad ka leeprat

Möödunud aastal registreeriti Eestis harvaesinevatest haigustest malaariat, paratüüfust, leeprat, botulismi ja leegionärihaigust.

Malaariat tuvastati mullu Eestis tervisekaitseinspektsiooni andmetel kolmel korral, botulismi neljal ning leeprat ja paratüüfust vähemalt üle kolme aasta ühel korral ning leegionärihaigust ametlikult esimest korda.

Tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Agnes Jürgensi sõnul olid malaaria haigusjuhud seotud poolelijäänud vaktsiinikuuriga enne malaariaohtlikku piirkonda reisimist.

Üks malaariasse haigestunust põdes ka paratüüfust.

Sääsehammustuse kaudu levivat malaariat on Eestis avastatud ka varem. Tunamullu registreeriti siin üks ja aasta varem neli haigusjuhtu. Palavikuhoogude ja külmavärinatega algav nakkus võib lõppeda surmaga.

Mullu leiti Eestis ka üks leeprajuhtum, mida pole seni ette tulnud vähemalt viimase kolme-nelja aasta jooksul. Jürgensi sõnul on leepra ehk pidalitõbi Eestis tegelikult täiesti olemas, kuid kõnealune juhtum võis olla saadud ka välismaalt. Leepra on närve ja nahka kahjustav haigus, mis tekitab kroonilisi haavandeid ja nahatundetust ning võib lõppeda jäsemete kaotusega.

Harvaesineva tõvena tuvastati mullu neljal korral ka botulism. Nendest kolm olid Jürgensi sõnul tõenäoliselt seotud ühesama kalakonserviga. Botulism on tugeva toksiiniga väga ohtlik toidumürgitus, mis võib vastumürgi puudumisel lõppeda surmaga. Botulism levib näiteks kodus valmistatud ja õhukindlalt suletud konservide kaudu.

Leegionärihaigust ehk legionelloosi diagnoositi Eestis ametlikult esimest korda, kuigi seda on võinud siin esineda varemgi. Legionelloos on Jürgensi sõnul maailmas levinud haigus, mis levib nii üksikjuhtude kui puhangutena peamiselt vee kaudu ning sarnaneb sümptomitelt kopsupõletikuga.