Eestlane Brasiilias: Rio de Janeiros on kõik jalgpallilainel, rohe-kollased on vallutanud linna
"Allez les Bleus!" kõlas juba teel Maracanale läbi Rio de Janeiro spetsiaalselt 2016. aasta Rio olümpiamängude tarbeks ehitatud bussiliini peatustes kui metroos, kuigi eelmisel päeval tundus turisimipiirkonnas Copacabanas saksa fänne rohkem liikuvat.
Peale mängu laulsid kohalikud, kelle lemmikmeeskonna järgmist vastast Saksa ja Prantsuse koondised selgitasid, "Adieu les Bleus!"
Rios on kõik jalgpallilainel - taksojuhid, hotellitöötajad, tänavakaubitsejad, Brasiilia külalised. Turismipiirkondades üritatakse iga paari minuti järel tänava- või rannakohvikus midagi maha müüa ning tavalises linnajaos ringi vaadates jääb silma palju inimesi rohe-kollases kodumeeskonna särgis või muu sümboolika aknal, uksel või katusel.
Saksa-Prantsuse mäng andis siinkirjutajale oodatud lõpptulemuse (1:0 Saksamaale). Kui staadionil millegi üle kurta, siis selle üle, et järgmine Brasiilia-Kolumbia matš osutus oluliselt põnevamaks ja selle üle, et mistahes joogi kättesaamiseks staadionialas tuli kas pikalt oodata või vahel isegi pikema ootamise järel teada saada, et antud müügipunktist on vesi või õlu otsa saanud ja tuleb uude järjekorda minna.
Staadionile pääs ja sealt lahkumine oli korraldajatel hästi läbi mõeldud, liikumine metroopeatusesse sujus ja kuigi loomulikult tekivad mõnedes kohtades suurüritusele iseloomulikud tunglemised ning ootamised, tegi selle lõbusamaks kodumeeskonna fännide hõiked oma meeskonna, järgmise vastase fännide või siis juba eelmainitud turniirilt lahkuva Prantsusmaa fännide aadressil.
Omaette elamus oli lennujaamas päeva teise mängu vaatamine suurelt, kogu kohalike lendude ootesaali endaga haaravalt ekraanilt. Lennud startisid, vaatajad vähehaaval vahetusid, aga kaasaelamine oli häälekas ja loomulikult kaldu omade poole, sest tagasihoidlikkus pole just brasiillase esimene iseloomuomadus.
Võistluspilt ise oli küll ilma hääleta, aga see ei heidutanud aktiivsemaid tehnikahuvilisi vaatajaid, kes erinevate nutiseadmete abiga mängule kommentaari juurde hankisid ja seda kõigiga portatiivsete kõlarite abiga jagada üritasid. Keelest täpsemalt aru saamata tundus siiski, et pakutav kommentaar oli paar minutit telepildist maas, aga kaasaelamist see ei seganud.
Pealtvaatajate hulgas oli lisaks suurele hulgale lennujaama turva- ning muudele töötajatele end kohtuniku vormi riietanud brasiillane, kes vahepeal mõnedele Kolumbia meeskonna poolehoidjatele kollaseid ja punaseid kaarte jagas, kui nood liiga innukalt omadele kaasa hakkasid elama.
Seni ühte mängu näinuna ja Rio üüratu transpordiskeemiga vaid veidi rinda pistnuna tuleb rõõmustada, et asjad sujuvad, keegi oskab igas olulises punktis inglise keelt ja tahab aidata kaugelt spordipidu nautima tulnud külalisi, on nad siis parasjagu edukad või tuleb mõne poolehoidja lemmikmeeskonnal koju sõita.
