Fosti kukkus esimest korda lõpujoone ületades kõhuli, näoli, maoli - tõlgendamise küsimus -, kuid jäi kontaktivõimeliseks. Uuesti püsti saades taarus ta hirmuäratavalt aeglaselt ja langes uuesti minestades "Rio 2016" reklaamtahvlitesse. Meenutas näost neljapaadi pronksile aidanud Allar Rajat.

"Pilti päris eest ei läinud. Korraks langes suhkrutase madalale, kuna viimase kilomeetri pidin pingutama krampidega. Ei suutnud jalgu all hoida," rääkis ajaga 2:19.26 finišeerinud (isiklik rekord 2:17.54) ja koos Nurmega intervjuude alasse saabunud Fosti.

"Mootor on mul tegelikult maailma meestega suhteliselt sama. Ausalt öeldes praegu väga väsinud ei ole. Maakeeli öeldes on lihtsalt rehvid pool tühjad."

Jooksust pikemalt rääkides ütles Fosti: "Enne jooksu oli emotsioon nii kõrge, et kerge oli alustada. Esimesed kümme kilomeetrit läksid väga mõnusalt. Mõtlesin, et täna tuleb tõesti hea päev. Aga 15.-25. kilomeetri peal oli juba väga raske. Korraks läks jälle kergeks, kui jooksin viis kilomeetrit tempoga keskmiselt 3.15 kilomeetri peale, aga siis tuli jälle - "hopsti!" - raske moment. Motiveerisin end teadmisega, et see on mu sportlaskarjääri suurim jooks. Pidin endast kõik välja andma, et toetajatele ja perele lõpuni närvikõdi pakkuda. Viimasel kilomeetril võitlesin krampidega, aga tulin ikka südilt üle joone. Praegu olen juba tips-tops!"

"Võimas tunne on lõpetada olümpiamaraton! See publik, kes raja ääres ja finišis oli, andis väga palju emotsiooni. Seda kogemust, mis ma sel teekonnal olen saanud, ei saa ühestki ülikoolist (Fosti pidas silmas ka olümpiale jõudmist - G.L.). Tee ääres oli palju eestlasi - nii tuttavaid kui ka võõraid. Nägin ühte seltskonda umbes 25 km peal. Siis tuli selline emotsioon sisse! Hüüti: "Pane, pane! Tubli, tubli! Lõpuni pole palju jäänud!"

Sõber Tiidrek Nurme finišeeris ajaga 2:20.01 ja sai 63. koha. Kas võib rahule jääda? "Jäime peaaegu ühe kolmandiku sisse, nagu lootsimegi. Tunneksin täit rahulolu, kui oleksin viimase kahe kilomeetriga veel kümme meest ette võtnud ja 50. koha kandis lõpetanud."

Fosti kahetses, et sel aastal rohkem maratone ei jooksnud - viimane maratoni start jäi tal eelmise aasta novembrikuusse (Shanghai). "Siit hooajast on palju tarka kaasa võtta. Trennis peaks tegema ikka rohkem jooksutrenni. Mõtlesin, et tegelen lihasvastupidavusega, aga ei saanud seda nii heaks, kui lootsin."