Need, kes aru ei saanud, võivad ülaltoodud reeglit lugeda mitu korda. Ja nüüd paluks vastata küsimusele, mida teeb Pyeongchangis Rootsi laskesuusakoondise praegune ja Venemaa koondise endine treener sakslane Wolfgang Pichler?

McLareni raportist käisid läbi kümne Vene laskesuusataja nimed ehk siis nad tarvitasid süstemaatiliselt keelatud aineid ja olid nende seas, kelle proovid ära vahetati. Ja Pichler vaatas seda kõike pealt.

Tõsi, esialgselt sai ka Pichler olümpiakeelu, mis aga tühistati pisut enne mängude algust. Normaalne. Reeglid on selleks, et neid rikkuda.
Samas võis Pichler olla sinisilmne. Vaeseke ei teadnud või ei saanud aru, et tema õpilased dopingut täis pumbati. Ilmselt nii oligi. Saksamaa meediale antud intervjuus kuulutas Pichler: „Vihkan dopingut. Kui kõik on tõsi, mis Sotši mängudel venelastega toimus, siis mina ei teadnud sellest midagi. Venemaa on kui Nõukogude Liit, kus sportlasel puudus sõnaõigus. Kui arst tahtis keelatud aineid anda, siis sportlane pruukis. Treeningutel oli aina kaasas tohter ja biokeemik, kes võtsid pidevalt proove.”

Pichlerile tuleb tõesti kaasa tunda, suisa pisara võtab lahti. Saati on sportlased talle varemgi käru keeranud.

Sealsamas Sotši mängudel jäi keelatud ainega vahele murdmaalt laskesuusatamisse siirdunud sakslanna Evi Sachenbacher-Stehle. Kelle isiklik treener oli mõistagi Pichler.

„Ma ei saa juhtunust aru,” laiutas Pichler käsi. Laiutas Sachenbacher-Stehlegi ja kinnitas, et sai dopingainet teest, mida koondise psühholoog talle närvide rahustamiseks pakkus.

Ei vea sel Pichleril sportlastega.