Aga nüüd olümpiapargist endast. Nagu internetist leida võib, on selle kogusuurus piltikult öeldes 357 jalgpalliväljakut. Ning nii tohutul alal niisama naljalt juba iseseisvalt kõiki strateegilisi punkte üles ei leia.

Delfi olümpiatiimi esimeseks ülesandeks oli üles leida akrediteerimiskeskus. Kohvrid käe otsas, kõhud tühjad, kurgud kuivamas, marssisime mööda treppe rongijaamast välja olümpiapargi alale, kus - uskuge või mitte - ei tea isegi teed juhatavad vabatahtlikud, kus akrediteerimiskeskus asub. Elupäästjaks osutus lõpuks hoopis politseinik, kes meid õigesse kohta juhatas.

Värskelt kiletatud ja tulikuumad akrediteeringud käes, tuli järgmisena üles leida pressikeskus (kohalikus keeles Main Press Centre), mis nagu selgus, asub veel omakorda 20-minutilise bussisõidu kaugusel. Punane kahekordne buss (kohalikus keeles Shuttle Bus) peatub kõigepealt kõikide võistlusareenide juures, mis tee peale jäävad - velodroom, BMX rada... Ning kolmas areen hiiglasuure tribüüniga jäi meile esialgu veel saladuseks. Kui silte ei loeks, tembeldaks need kõik 20 000-kohalise tribüüniga vutiväljakuteks.

Viimaks pressikeskuses - 29 000-ruutmeetrises valges lahmakas, mis oma suuruselt meenutab pigem lennu- või raudteejaama kui pressikeskust. Esimesel korrusel töölauad 816 kirjutavale ajakirjanikule, teisel korrusel 288 fotograafile ning erinevates suurustes pressikonverentsiruumid. Lisaks leiab siit veel erinevaid teenuseid ja abi pakkuvad putkasid, baare, poode, lounge'e, telerivaatamisalasid, välikohvikuid elava muusikaga, panga, postkontori, suveniiripoe... Kõige tipuks ei puudu pressikeskusest ka jõusaal, massaažisalong ja juuksur. 20-minutilise massaaži eest kasseeritakse 20 naela, uue soengu saab täiesti tasuta.

Lühidalt öeldes - Londoni olümpia pressikeskus on tõeline ajakirjanike meka, kus on lausa lust tööd teha.

Vaata kõike eelkirjeldatud fotodelt!