"Eilne mäng tõestas ära, et kui sa teed asja täie armastusega, siis küll tuleb - kas siis eile või homme-ülehomme. Õnneks tuli juba eile," sõnas Sõber stuudios.

"Kahes esimeses mängus võeti meid kaitses maha, rünnakul läksime närvi ja pabinasse. Usun, et Ukraina polnud ka selline vastane, nagu kaks eelmist. Palusin Tiitu, et ma saaks (eile) hommikuse trenni ise läbi viia - varem on meil nii hiljem mäng mõnel korral õnnestunud. Sain siis nendega tund aega teha - seal käis korralik Rakvere Tarva soojendus!"

"Nii mõnelgi mehel paneb ilmselt kulmu kergitama, et mis see Sõber siin teeb. Aga nii mõnegi mängija silmad tulid (rasketel hetkedel) just minu peale. Võib-olla minu asi oligi see, et ma ei hakanud kurjustama nendega pärast kaotusi, vaid tuletasin meelde, et ka meie oskame mängida."

"Ütlesin näiteks Joosepile (Toome), et ma ei ole viimase 10 aasta jooksul nii halba mängijat näinud kui sina. Aga ütlesin talle, et ühte asja sa oskad - kaugelt panna - ja tee mulle, vanainimesele, kordki head meelt. Ja kui ta siis selle kolmese tabas, tead, mul tuli pisar silma! Tiit võttis ta seejärel peagi välja ja ma ütlesin talle ka, et Jossi, ära rohkem tule, seal võib jama tulla," muigas Sõber.

"Ma tunnen Gregorit (eile üleplatsimehena 26 punkti toonud Gregor Arbet - toim) päris kaua. Meil õnnestus umbes 12 aastat tagasi - siis, kui ta veel siuke vend oli, kellel natuke aega tagasi pampersid alt ära võeti - isegi Eesti meistriks tulla. Sellist Arbetit (nagu eile) pole ma 10 aastat näinud. See oli nii pöörane tahtmine seal pingi peal. See oli ainult üks suur korvpall. Ta lausa värises seal pingil, kui Sokk ja Varrak talle midagi ütlesid. Silmist oli näha, et "andke mulle, las ma panen"!"

Kahele nukrale kaotusele järgnenud eilse 78:71 võidu järel Ukraina üle on palju küsimusi, mida lahata just nimelt meeskonna lähedal seisva inimesega. Just selleks külastab korvpallistuudiot Eesti koondise abitreener Andres Sõber. Stuudiot juhib Ivar Jurtšenko.